Neljapäeval, 26.juunil 2014 kell 16:15 kaitseb psühholoogiadoktorant Kariina Laas TÜ senati saalis doktoriväitekirja "Neuropeptiid S ja vaimne tervis: NPS retseptori genotüübi ja keskkonna roll isiksuseomaduste ja psühhiaatriliste häirete kujunemisel" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks psühholoogia erialal.

Juhendaja: professor Jaanus Harro, Tartu ülikool
Oponent: professor Bill Deakin, University of Manchester

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Hiljutiavastatud neuropeptiid S (NPS) avaldab närilistel omapärast mõju, suurendades aktiivsust ja virgust samaaegselt ärevuse alandamisega. Inimesel on NPS retseptori geenis NPSR1 funktsionaalne A>T polümorfism (rs324981), mille T-alleeli kooditud retseptorvalk on signaali vahendamisel tõhusam. T-alleeli kandlus on seotud suurema virguse, kuid ka paanikahäirega, mistõttu on T-alleeli hakatud pidama riskialleeliks.

Väitekirjas kajastatud rahvastikupõhiste uuringutega lõime tasakaalustatuma pildi NPSR1 toimimisest, leides nii soost kui keskkonnast sõltuvaid seoseid.

Leidsime, et naistel, kellel on madalaima aktiivsusega NPSR1 genotüüp, AA, võib juba teismeeas meeleolu ja ärevuse regulatsiooniga raskusi olla. Mitteadaptiivsed jooned ilmnesid neil sagedamini just kehvade peresuhete korral, nagu ka suitsiidikatsed 18-ndaks ning ärevus- ning meeleoluhäired 25-ndaks eluaastaks. Sagedamini kujunes A-alleeliga naistel välja ka alkoholisõltuvushäire.

Seevastu meestel oli NPSR1 T-alleel, eriti TT genotüüp, seotud hüperaktiivsuse ja impulsiivsusega, ning stressirikkad elusündmused tõstsid neid omadusi veelgi rohkem esile. Seetõttu pole üllatav, et T-alleeliga meeste hulgas oli oluliselt rohkem sõltuvushäireid. Huvitaval kombel raporteerisid sarnaselt naistega alkoholiga liialdamist täiskasvanuna hoopis AA genotüübiga mehed, mis viitab võimalikule täiendavale hilise algusega sõltuvuse tekkimise rajale: AA meestel tõusid adaptiivne impulsiivsus ja avatus oluliselt 25-ndaks eluaastaks, ning nad olid ka alkoholi kuritarvitamisele vastuvõtlikumad. Kas neil ka hiljem sõltuvus kujuneb, jääb tuleviku uuringute selgitada.

NPSR on huvipakkuv sihtmärk ravimiarenduseks, kuna mõjutab virgust, emotsionaalseid reaktsioone ja alkoholi kuritarvitamist. AA ja TThomosügootide erinevaid emotsioonide reguleerimise viise on vaja sügavuti tundma õppida.

Allikas: Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond

Doktoritöö: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/40941

Pikemalt võimalik lugeda ka Postimehest.